Metsamaa pärimustalus peeti aprilli viimasel nädalavahetusel kudumisfestivali, kus paarkümmend käsitööhuvilist naist õppisid kihnu labakinda kudumist.

„Ega me siin kudumise pärast küll ei ole, seda me oskame niikuinii,“ naersid käsitööõpetajad Katri, Inga ja Riina, kes olid Kihnu tulnud Vigalast, Tallinnast ja Pärnust. Kõik kolm osalesid ka eelmisel kudumisfestivalil, nii et teadsid, mille pärast üritusele tulla tasus. „Siin on selline mõnus naiste koosolemine ja tore seltskond, iga päev saab palju nalja ja me lõkerdame kogu aeg,“ rääkis Inga. Tema jaoks on kõige olulisem protsessi nautimine ja see, et samal ajal kinnas valmib, pole sugugi nii tähtis. Kudumisfestival andis võimaluse pikaks nädalavahetuseks Kihnu tulla ja olla eemal kodustest toimetusest ja argipäevarutiinist. „Oleme ikka uusi võtteid ka õppinud, sellist kinda alustamist varem ei osanud,“ jutustas end kambaks käsitööõpetajateks nimetav seltskond. Nad kuulsid Kihnust ütlust: „Mis sa niisama istud nagu vana mees, võta vardad kätte või mine magama.“ „Ja nii me siis koome või magame,“ naersid naised.

Metsamaa „kudumistuba“ näebki välja mõnus naiselik virr-varr: lõngakerad, mustrilehed, vardaid klõbistavad, aga samal ajal ka lobisvad ja naervad naised. Aeg-ajalt käib mõni õpetajate Pärna Veronika või Urga Elly käest nõu küsimas ja oma näputööd näitamas.

„Mis siin viga õpetaja olla, kõik oskavad kududa, neid ei ole vaja üldse õpetada, “ ütles  Veronika. Tema sõnul on nii mõnigi tulisem kuduja kui tema ja on oma kindaga kaugemale jõudnud.

„Kudumisfestival? Kust sa sellise asja välja mõtlesid?“ küsinud kodus Katri abikaasa, kui naine teele sättis. Teistele naistele teeb mehe selline reaktsioon hirmsasti nalja. Aga tõsi see on, et kudumisfestival ongi maailmas täiesti ainulaadne ettevõtmine ja tänavu peetakse seda teist korda. Eelmisel aastal õpiti kihnu poolsuka kudumist. Küsimusele, mitu paari kihnu sokke mulluse õpetuse järgi kootud on, vastasid naised naerdes, et mitte ühtegi. See paar, mis Kihnus pooleli jäi, kooti lõpuni ja vahepeal on käsil olnud teised kudumis- ja näputööd.

Kihnu kindaid-sokke ei olnud käsitööõpetajad varem kudunud ja poolsukkadega läks nii, et need plaaniti kududa endale, aga tulid väiksemad ja said tütardele. Naised arvasid, et seekord kootud kinnastega võib samamoodi minna, aga see pole üldse oluline.

Kudumisele vahelduseks tehakse naistele kastiauto-tuur Kihnu vaatamisväärsuste juurde, ühel õhtul toimub filmivaatamine, teisel rahvamuusika- ja tantsuõhtu.

Naised ootasid väga kohtumist Kihnu vanema põlvkonna käsitöömeistritega, mis eelmisel aastal oli väga meeleolukas. „Memmed on üks tähtis põhjus, miks siia tulla ja juba nendega ühes ruumis viibimine on kingitus,“ ütles Inga.

Naistele teeb rõõmu ka ilmataadi soosing. Kui eelmisel, sajandi ilusamaks tituleeritud suvel sattus kudumisfestival suve ainukesse jahedasse nädalasse, siis nüüd saab aprillis suvesooja nautida.

Anu Saare
Fotod: Anu Saare ja Mare Mätas

Lugu ilmus Kihnu Lehes aprill 2019 nr. 4 (214)