Kihnu ja Manija on koduks unikaalsele Kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele.
Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes Eestis. Saare pindala on 16,9 km², olles 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel, lähim asustatud ala on Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.
Kihnu saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Saare lääneosas asuvas Linakülas on tervisekeskus, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asuvad kaks saare poodi kolmest, Sigatsuaru sadam, kust algab talvisel ajal jäätee mandrile. Põhjaosas asub ka lennuväli. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.
Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest.
Kihnu on iidne meresõitjate, kalurite ja hülgeküttide saar. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad.
Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi. Iidseimateks ja muutumatuna püsinuiks on abiellumisega seotud traditsioonid koos kolm päeva kestvate pulmadega, aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel.
Oma eraldatuse tõttu on siinne kultuur ja sajanditevanused traditsioonid seniajani täies elujõus. Kihnu kultuuriruumi UNESCO vaimse pärandi meistriteoste nimekirja võtmine on suur tunnustus ning kohustab kihnlasi muistseid kombeid eriti hoolikalt hoidma!