KIHNU TULETORN on valmistatud Inglismaal ja kohapeal kokku monteeritud 1864. aastal. Torni kõrgus merepinnast on 29 meetrit,  jalamilt 28 meetrit. 1882. a hakati valgustamisel kasutama petrooleumi ja ehitati petrooleumiait. Alates 1996. aastast töötab tuletorn automatiseeritult, enne seda oli tööl majakavaht.

Alates 1. augustist 2018 on tuletorn külastajatele remondi tõttu suletud. Torn avatakse külastajatele taas 2019. aasta suvel. Loe lähemalt SIIT.

AJALUGU: Kihnu saare lõunatipus Pitkänä neemel asub valge puak. Puak – just nii kutsuvad kihnlased tuletorni. Hoolimata esmapilgul alaväärsena tunduvast nimetusest on sihvakas majakas mänginud olulist rolli kihnlaste elus. Kasvõi sellepärast, et saare hoonetest hoidis just Kihnu tuletorn pidevat ühendust välisilmaga, kuni 1898. aastal mööda merepõhja Kihnu toodud telefoni kaabliga mandriga püsikontakt loodi.

Kihnu tuletorni ehitamise vajadust arutasid Tsaari-Venemaa Mereministeerium ning Riia ja Pärnu kaupmehed 1833. aastal. Tõdeti, et Väinameres on vaja Hari kurgu ja Suure väina laevasõidutee tähistamiseks tuletorne. Neid nõuti Viirelaiule, Virtsu ja Kihnu. Ehitamine jäi aga ära, sest kaupmehed seda ei finantseerinud ja ministeeriumil puudusid vahendid.

Probleem jäi püsima kuni tehnoloogia areng ulatas oma abistava käe. Inglismaal Porter & Co tehases valmistati malmist tuletornide detaile, mida oli võimalik siia tellida ja kohapeal monteerida. See oli kivist tuletorni püstitamisega võrreldes kiirem ja soodsam meetod. Nii tellitigi 1863. aastal välismaalt korraga kolm uuel Gordoni süsteemil põhinevat malmist kerega tuletorni Vormsi, Virtsu ja Kihnu. Kusjuures kaks viimast olid identse projektiga, ainsaks erinevuseks värvus.

Kihnu tuletorn oli valge ja Virtsus asuv pliimenninguga punaseks värvitud. Praeguseks on kahest tornist säilinud vaid Kihnu oma, Virtsu tuletorn hävis 1917. aastal. Inglismaalt telliti ka III kategooria Fresneli tuleaparaadid firmast Chance Brothers & Co. Kihnu tuletorn hakkas tööle 1865. aastal tule nähtavuskaugusega 11 miili.

Kihnu tuletorn on säilitanud oma algupärasuse, moderniseeritud on vaid valgusseadmed. Teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait, kelder, kaevumaja ja tall 19. sajandist ning elamu, generaatorihoone ja saun 20. sajandi teisest poolest. Tuletorni juures asunud päästejaama näeme aga veel ainult arhiivifotodel.

UNESCO pärimuskultuuri meistriteos – Kihnu Kultuuriruum!

Kihnu Kultuuriruum SA / 88003 LINAKÜLA / telefon 5071453 / kultuuriruum [at] kihnu.ee / a/a EE641200001244494439 (Citadele Bank)
Tuhat tänu meile ja meiega kaasa mõtlemast!