19.-21. oktoobril toimus Metsamaal esmakordselt pärimuslaager, mis oli suunatud linnakihnlaste lastele. Laager õnnestus suurepäraselt, aitäh kõigile asjaosalistele!
Kihnu Lehes ilmunud artikkel:
Kas ja kui suur huvi oli mandrikihnlaste lastel koolivaheajal laagrisse tulla ja mis neid kõige rohkem huvitas?
Huvi laagri vastu oli päris suur, kohale jõudis 11 linnas elavat last ja noort. Osad jäid tulemata tormi tõttu ja mõnel tulid muud plaanid vahele. Arusaadav, vaheaeg on ju lühike ja tahaks igale poole perega jõuda ning lisaks veel lihtsalt puhata. Üllatav oli see, kui paljud Kihnu kooli õpilased laagrisse tulid! See oli väga tore! Kõige suurem huvi oli noortel teineteisega tuttavaks saada. Tüdrukutele meeldis kõige enam Kihnu tantse tantsida ja poistele talgutööd ja sauna teha.
Huvitab neid Kihnu asi või tahtsid lihtsalt koolivaheajal kodust ära?
Mulle tundub, et Kihnu asi huvitab linnas elavaid noori väga. Kõik lõid tegevustes ihu ja hingega kaasa.
Milliseid tegevusi tehti ja kuidas laager üldiselt läks?
Põimisime kavasse erinevaid asju, mis seostuvad Kihnu eluga: Kihnu keele tunnid, tants, laul, pillimäng, legendid ja sügiseste rahvakalendritähtpäevade kombed, talgud. Lisaks veel maastikumäng, kus pidi lahendama ülesandeid Kihnu kohta, laternate ja mardipäeva maskide valmistamine, laternamatk, ekskursioon ja muudki. Toreda üllatusena kütsid poisid ise pärast talguid veel suitsusauna! Minu meelest läks laager väga hästi!
Milline oli tegemisrõõm ja tagsiside?
Selle laagri idee tuli juba paar aastat tagasi ja seega on ettevalmistuse aeg olnud päris pikk. Suur tänu programmile “Kihnu Kultuuriruum” seda ideed ja teostust toetamast! Laagri ettevalmistamisel olid minu suureks eeskujuks Niidu Katrini vanas rahvamajas korraldatud lastelaagrid, mis on olnud suureks mõjutuseks minu kihnlaseks kujunemisel ja ka linnast Kihnu kolimisel. Nendes laagrites sain tuttavaks teiste noorte kihnlastega ja koos tegutsedes, õppides ja laagrimelus osaledes tugevnesid sidemed omaealiste ja ka laiemalt Kihnu kogukonnaga. Seekordse laagri lõpus tegime väikese juturingi, kus igaüks sai öelda, mis neile kõige rohkem meeldis. Rõõm oli kuulda, et just seesama sõprussidemete loomine ja koos tegutsemine olid esikohal.
Juhtus midagi põnevat ja naljakat ka?
Lahe Daniel oli meil öövalvuriks ning kuna laagrilised olid juba kaks päeva peale käinud, et võiks teha ööhäiret, siis Daniel võttis asja käsile ja planeeris teiseks ööks korraliku sündmuse. Ettevalmistused tehtud, hakkas ta laagrilisi üles ajama, kuid kõik olid juba nii väsinud, et magasid nagu notid ja nii ei tulnudki ööhäirest midagi välja.
Kui suur vajadus üldse selliste noortele suunatud laagrite järele on?
Ma arvan, et see on tore võimalus kokku saada, tuttavaks saada, ühiselt midagi toredat luua. Laagri lõpetuseks valmistasime ette väikese kava, kus oli nii laulu-tantsu kui ka luuletusi ning kihnukeelseid naljasketše. Kihnu keele rääkimine oli linnalastele raske, aga kõik harjutasid hoolega ja kindlasti hakkas ka midagi külge. Laagri pidamiseks on sügisvaheaeg hea aeg ja ka 3 päeva tundub paras pikkus olevat – siis jõuab veel muud ka vaheajaga pihta hakata.
