Traditsiooniliselt moodustati Kihnus hülgeseltsid vana-aasta õhtul. Kavandatava seltsi liikmed läksid ühe mehe juurde kokku, pidasid nõu ning lasid lõpetuseks märki. Märki lasti kõhuli laua peal olles, eesmärgiga kustutada lasuga ukselävele asetatud küünla tuli. Kes küünlatahist läbi lastes küünlaleegi kustutas, oli katse läbinud ning sai preemiaks kaks napsu viina, naised valvasid samal ajal õues, et keegi seltsi moodustamist paha sõnaga ära rikkuma ei tuleks või siis juhuslikust kuulist pihta saaks.
Käesoleval ajal taotlevad kihnlased taas Eesti riigilt piiratud ulatuses hülgepüügi lubamist eesmärgiga hoida vana traditsioonilist elatusala, sellealaseid oskusi ning kombestikku. Hülgeliha on ajast aega olnud kihnlaste traditsiooniline toit ja piduroog (vt. Kihnu Kokaraamat 2009), rasv sulatatud kasutamiseks immutusvahendina ning nahk pargitud eeskätt jalanõude valmistmiseks. Kihnu keel on rikas hülgepüügialase terminoloogia poolest.