Kihnu pulm

Kihnu pulmatraditsioon püsis järjepidevalt elujõus kuni 1994 aastani, mil muutunud olude tõttu näitas traditsioon tõsist kadumisohtu. Kihnu kultuuriruumi UNESCO nimekirja kandmise üheks peamiseks põhjuseks oli Kihnu pulmatraditsioon ja selle hoidmise vajadus. Pulmatraditsioon ärkas taas ellu SA Kihnu Kultuuriruum eestvedamisel 2006 aastal sügisel peetud kosjadega, millele järgnesid traditsioonilised noorikumajad ja 2007 suvel toimunud kolmepäevane pulmapidu. 2008 aasta suvel toimub juba järjekorras kolmas traditsiooniline pulm lähiajaloos.

Lühiülevaade Kihnu pulmast

Kihnu põliskultuur ja iidsed traditsioonid leiavad kompleksse ja ereda väljenduse ainulaadses kihnu pulmarituaalis, mille käigud esitatakse kombeid, tantse ja laule ning noorte naiste käsitööoskust.

Kosjad. Kõigepealt palub peigmees tulevase pruudi kätt. Peig ja isamees koos lähisugulastega saabuvad pruudi koju, peig toob külakostiks kosjaviinad ja pruut hoolitseb toidu eest. Kuna kosjade aeg on varem kokku lepitud, on pruut kutsunud külla oma sõbratarid. Pruut ja külaneiud peidavad end suurte villaste tekkida alla ja peigmeees peab õige neiu üles leidma. Järgneb pidusöök ja tants. Kui peigmees hommikul koju läheb, saadab pruut peigmehe emale vöö kinnitamaks seda, et kosjad on tõepoolest vastu võetud.

Veimevaka valmistamine. Kosjad peetud, viib raudkäsi ämmaga noorikule villad, rätikud, pluusiriide ja väikesi kingitusi. Noorik annab vastutasuks sukad, mille ümber on pandud vöö. Enne seda toimingut ei tohi veimi tegema hakata. Ämma külaskäik tõendab seda, et too on nõus oma miniaga ning pruut võetakse vastu uude suguseltsi. Veimevakka aitavad teha noored tüdrukud ja lähimad sugulased, kes kogunevad neljapäeva õhtuti ja pühapäeviti  pruudi koju  nuõrikumajja. Peale tööd saabuvad poisid ja hakatakse tantsima.

 

Pulmad. Umbes paar-kolm päeva enne pulmi lähevad pruudi vend (veli) ja peigmees pulma kutsuma (kui venda ei ole, asendab teda lähim meessugulane). Kutsutavatele koputatakse suure kepiga nii kõvasti ukse peale et majad värisevad ja sellele kes esimesena uksele tuleb, antakse maitsta juba valmis tehtud õlut ja viina.  Pulma minnes võtavad külalised ise oma leivakoti kaasa, kus sees peab olema sai, liha, või ja meestel pudel viina. Kõigele sellele lisatakse noorpaarile kingitus ja mõnikord tort ka.
Tavapäraselt peetakse pulmad kahes kohas: peiu ja pruudi kodus toimuvad eraldi peod oma sugulaste ja muude külalistega.
Kui hommikul rahvas on kogunenud, minnakse kirikusse laulatusele. Kiriku kojas paneb raudkäsi pruudile põlle ette. See on esimene kord, millal rahvariietes tüdrukul tohib põll ees olla. Peale laulatust läheb iga inimene sinna pulmamajja, kuhu ta on kutsutud . Noorik läheb oma koju.
Pulm kestab kolm päeva, need on täidetud vana kombestikuga, mis seotud iidse regilaulupärandiga: laulud saadavad pruudi kodust lahkumist, pruudi teretamist peiukodus, veimevaka avamist ja veimede jagamist, pruudi rituaalset riietamist ja pruudi tantsitamist, sauna jne. Kolmas päev on mõeldud põhiliselt koristamisele ja peo lõpetamisele.

Paari tunni pärast peale laulatust läheb kogu peigmehe kodus olev pulmavägi pruudi koju pruuti tooma. Pruudi koju peab esimesena jõudma peiupoiss (peigmehe parim sõber), kes lööb mõõgaga vastu välisust ja astub esimesena üle pruudi ukseläve, ulatades emale kinda. Pruudi ema paneb kindasse pärlid ja annab kinda tagasi. Peiupoiss sõidab tulevale pulmarongile vastu ja nüüd jätkatakse teed juba koos. Pruuti ei lubata pulmarongi tulekut vaadata, see pidi halba õnne tooma. Pruut pannakse istuma laua äärde. Pruudil on seljas rahvariided ja raudkäsi on enne istumist uiu pähe sidunud. Uig on  valge pikk pealina, mida ilustab punane sik-sak muster.Uiu tagant ei näe pruut nidagi.  Uig katab pruudi pead kuni ta jõuab peiukoju (et pruut ei leiaks koduteed) , kus see eemaldatakse kombekohaselt (raudkäsi võtab uiu kepiga ära ja keerutab kolm korda ümber neiu pea).

Lähemad sugulased, laulikud, tuttavad ja pruut lähevad aita kirstu (veimevakka) ootama.
Mõne aja pärast hakkabki pruudi kodust liikuma pulmarong veimevakaga. Kirstu peal istub pruudi isa. Kirst viiakse aita, kus tohivad olla vaid pruut, pruudi  ema ja peigmehe ema. Pruudi selja taha kogunevad laulikud. Pruut võtab kirstust veimed välja ja umbrukad jagavad need laiali. Esimene sületäis antakse peigmehe emale, siis raudkäele ja siis edasi teistele. 
Kui veimede jagamine on lõpetatud, seab raudkäsi pruudile uued rahvariided selga ja esimest korda  saab tüdruk tanu pähe.
Esimese tantsu tantsib pruut peiupoisiga, teise peigmehega. Tantsima peab pruut häbelikult kätt näo ees hoides. Esimese tantsu lõppedes tõstab peiupoiss pruuti kolm korda üles. Teise tantsu tantsib pruut peigmehega ja raudkäsi oma mehega ja nüüd võivad ka teised tulla tantsima. Pidu kestab hommikuni.

Pulma teise päeva hommikul  toimub oksjon pulmas tukastama jäänud meestelt varastatud kraami raha eest väljalunastamiseks.
Hommikul üles tõusnud noorpaar läheb kööki silmi pesema. Pesukausis on vesi, millesse noorpaar paneb peenraha enne pesemist.
Pruudi ema pulmavägi läheb peigmehe koju pruuti võerusile kutsuma. Mõne aja pärast tulebki peigmehe pulmavägi võerusile  pruudi pulmamajja. Kui nad on tagasi läinud, toimub peigmehe pool kannika jagamine. Õue on pandud laud, mille taga istuvad raudkäsi ja pruut. Laua peal on pesukauss või mõni muu suurem kauss, kuhu kogu pulmarahvas saab raha panna (välja arvatud lapsed). Raha eest saab napsi ja suure saiakäigu võiga. Esimesena paneb raha ja põlle kaussi raudkäsi. Kindlasti peavad raha panema need, kellele veimi jagati.
Teisel päeval toimub ka pulmasaun.  Pulmasaunaks ehitatakse väike maja, kus sees hõõgub kadakatest tehtud lõke, mis ajab hirmsat suitsu. Lõkke kõrval on kauss veega ja nõgesed. Nüüd peavad poisid naisi ja tütarlapsi püüdma et neid sauna tuua, kes aga punnivad vastu. Saunas on saunaarstid, kes tegelevad saunatoodutega –kadakasuits ajab silmad kipitama ja köhima, jalgu viheldakse märgade nõgestega ja antakse juua saunajooki (pipraviin vms). Tänuks saunas käimise eest saab naine templi käe või jala peale.  Esimesena viiakse sauna pruut koos peigmehega.
Pärast saunas käimist toimub kommide jagamine. Pruudil on põlle sees kommid ja ta hakkab neid peotäite kaupa õuele laiali viskama. Samal ajal kui pulmarahvas korjab maast pruudi visatud komme, väledad noormehed sõeluvad rahva ja kaevu vahet ning  heidavad neile ämbrite kaupa vett kaela . Enamasti jooksevad komme püüdma lapsed ja kui õiget aega ära ei taba, võib ilma kommita läbimärjana ära minna. Komme tulevad korjama ka pulmatolad.. Nendeks on enamasti naised, kes on end riietanud nii et neid ära ei tuntaks.
Pulmasaunas saadud raha eest tuuakse komme, mida jagatakse neile kellel sauna tempel käe peal on.
Kolmandal päeval tulevad pulma ainult umbrukad, lähimad sugulased ja tuttavad.Hommikul süüakse ja vaadatakse kingitusi. Pärast seda koristatakse, mis võtab aega terve päeva ja rohkemgi veel.

Kuigi osa pulmakombeid ja laule on kaotanud oma esialgse tähenduse- kusjuures mitmed tavandid on säilinud pigem lõbustusliku elemendina- on siiski väga märkimisväärne, et nende sümboolne tähendus on meie päevini edasi kandunud. Usk sõna jõudu ja rituaali mõjusse on säilinud kauem kui nende aluseks olevad uskumused. Neid riitusi läbides antakse pruudile võimalus harjuda uue staatuse ja perekonnaga, valmistada teda ette eluks uues sotsiaalses rollis ja raskusteks, mis ette võivad tulla. Rituaalid aitavad nendega seotud inimestel tasakaalu leida, aga samas ka korrastada suhteid kogukonnas laiemalt.